100 m takistusriba läbimine
Tegemist on vaatemängulise, kiire ja ohtliku individuaalalaga, kus sportlasel tuleb läbida 100 m, ületades teel erinevaid takistusi ja sooritades voolikuühendusi. Takistuste kõrgus sõltub vanusegrupist.
Distantsil ületab sportlane kuni 2 m kõrguse plangu, haarab maast voolikurullid ja ületab kuni 1,20 m kõrguse ja 8 m pika poomi, mille laius on vaid 18 cm, seejärel sooritab voolikuühendused ning finišeerib. Naiste takistus ribal on plangu asemel 70 cm kõrgune tõke.
Aeg fikseeritakse, kui sportlane on ületanud kõik takistused ja sooritanud kõik voolikuühendused nõuetekohaselt. 100 m takistusriba läbimiseks on igal sportlasel kaks katset, millest kirja läheb kiirem. Kui sportlane on ületanud finišijoone ilma takistusi nõuetekohaselt ületamata või teinud valestardi, diskvalifitseeritakse ta antud katselt.
Konksredeliga ronimine õppetorni
Tegemist on ekstreemse individuaalalaga, kus vähemalt 8,5 kg tuletõrje konksredeliga starditakse õppetornist 32,25 m kauguselt, joostakse tornini ning haagitakse redel esimesse aknasse (2. korrus). Alla 15-aastased noormehed, naised ja tütarlapsed stardivad ilma redelita ning ei pea redelit õppetorni haakima.
Vastavalt vanusele ronitakse, kas esimesse (2. korrus), teise (3. korrus) või kolmandasse (4. korrus) aknasse. Kõrgematele korrustele ronides istub sportlane aknalauale ja tõstab redeli järgmisesse aknasse.
Aeg fikseeritakse, kui sportlane on jõudnud vastavale korrusele ja asub kahe jalaga korruse põrandal. Igal võistlejal on kaks katset, millest kirja läheb parim.
4×100 m tuletõrjeteatejooks
Tegemist on põneva meeskonnaalaga, mis koosneb neljast etapist. Võistkonna eesmärgiks on toimetada joatoru, mida kasutatakse teatepulgana, finišisse, ületades teel kõik takistused.
Esimese etapi võistleja stardib tuletõrje keppredeliga, ületab viilkatusega majakese, mis on 2,30 m kõrge ja 4 m pikk ning annab teatevahetuse alas joatoru teise etapi sportlasele üle.
Teise etapi võistleja ületab oma etapil asuva kuni 2 m kõrguse plangu ja annab joatoru kolmanda etapi sportlasele.
Kolmanda etapi võistleja haarab maast voolikurullid, ületab kuni 1,20 m kõrge ja 8 m pika poomi, sooritab voolikuühendused ning annab joatoru võistkonna ankrumehele.
Neljanda etapi võistleja haarab pulberkustuti, kustutab vannis põleva kütusesegu segu ning finišeerib.
Mootorpumbaga hargnemine
Tegemist on väga vaatemängulise ja põneva meeskonnaalaga, kus igal sportlasel on täita oma ülesanne. Seitsmeliikmeline meeskond stardib 10 m kauguselt alusest, millel asuvad komplekteeritud tuletõrjevoolikud ja mootorpump.
Alusest kuni 4 m kaugusel asub veemahuti. Jooksnud aluseni, ühendavad sportlased voolikud, toimetavad vee mahutist mootorpumpa, käivitavad mootori ning jooksevad voolikud lahti kuni tulejooneni, mis asub kuni 85 m kaugusel alusest.
Tulejoont ületamata peavad joamehed täitma neist 5 m kaugusel asuvad märklauad. Aeg fikseeritakse, kui märklaua anumates on 10 liitrit vett, millest annab märku signaallamp.
Võistlusalade galerii
[foogallery id=”279″]